KASVUVALUD

Kasvuvalud

Murdeiga on kõigi jaoks kummaline aeg. Rahustuseks võime öelda, et see kõik on normaalne. Lausa nii normaalne, et sinu vanemadki on kunagi sama protsessi läbinud, ennast kohmetuna tundnud ja nüüdseks selle ammu unustanud. Tähtis on see, et teaksid, mis sind ees ootab. Selleks see peatükk ongi.

Share Mail

    MIS ON PUBERTEET?

    • Sinu keha hakkab vabastama hormoone, mille toimel tekib karvakasv kohtades, kus enne karvu polnud – jalgadel, suguelundite piirkonnas, kaenlaalustes ja poistel ka näol.
    • Sinu keha muutub ümaramaks, puusad kurvikamaks ja rinnad täidlasemaks.
    • Algavad menstruatsioonid, mille vahelisel ajal võid märgata piimjat voolust tupest. Selle pärast ei tasu muretseda. See näitab vaid, et oled terve.

    Puberteet

    MIS TOIMUB?

    Mis toimub sinu kehaga?

    Vastus on, et toimub palju. Sinu keha küpseb. Praegu on ta kohmetus faasis lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Tüdrukutel algab murdeiga tavaliselt 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 15. eluaasta vahel. Igaüks läbib puberteedi omal ajal, seega on oluline ennast mitte teistega võrrelda.

    Kehalised muutused

    Sinu keha muutub – see on lihtsalt teaduslik fakt. See on täiesti normaalne ja kõik teised kogevad seda sama. Sul algab menstruatsioon ja arenevad kurvid, mis valmistavad keha ette laste saamiseks. Seda kõike tingivad hormoonid, mis võivad sind vahel muuta tujukaks või ajada segadusse, kuid ära heitu, see ei kesta igavesti. See on lihtsalt osa kasvamise protsessist.

    Acne

    MIDA PEAB TEADMA AKNE KOHTA

    • Akne on nahahaigus, mis mõjutab 50-95% teismelistest
    • Enamikul juhtudel algab see puberteedieas ja leevendub või kaob peale 25 eluaastat. Kuid kuni 40% noortest naisest esineb aknet ka peale 25 eluaastat.
    • Ravi sõltub sellest, kas on tegemist  kerge,  keskmise või  raske aknega. Paikseks raviks kasutatakse erinevaid lahuseid, geele ja antibiootikume. Aknet võivad leevendada teatud tüüpi rasestumisvastased pillid, ühtlasi kaitsevad nad sind soovimatu raseduse eest.

    MIS TOIMUB?

    Puberteedi ajal toimuvad su kehas suured muutused. Osad muutused meeldivad, teise aga jälle mitte nii väga. Nagu näiteks akne:  ligi 95% murdeealistest puutub kokku akne sümptomitega, nagu aeg-ajalt tekkivad vistrikud ja rasune näonahk.

    Paljude jaoks taandub akne pärast 25 eluaastat, kuid rasketel juhtudel võivad tekkida  püsivad armid.2

    Akne on siiski rohkem kui kosmeetiline probleem ja noortel keda see puudutab võib tekkida ärevus ja langeda enesehinnang, harvadel juhtudel võib naha seisukord olla isegi depressiooni põhjuseks. 3 Otsekoheselt öeldes – pole mingit põhjust häbeneda,  kui sul on akne, see pole vähese hügieeni viga. Enamuse teismeliste jaoks on see osa nende täiskasvanuks saamisest, nii tüütu ja ebameeldiv,  kui see ka ei oleks.

    Ära lase ennast eksitada perfektsetest nägudest sotsiaalmeedias. Digitaalne pilditöötlus kaotab kõik vistrikud ja  muudab naha täiuslikult kauniks. Mingil juhul ära peida ennast ega lase vistrikel rikkuda oma päeva. Meil kõigil on olnud akne mingil hetkel ja me teame, kuidas sa ennast tunned. Lihtsalt ela oma elu ja tunne sellest rõõmu!

    Hea uudis on see, et akne raviks on mitmeid tõhusaid võimalusi. Sa ei pea tundma end ebakindlalt ega peitma end, oma naha seisukorra pärast. Samas ära oota enam kauem, et tegutseda. Kui soovid teada rohkem akne ravi võimalustest, võta ühendust oma perearsti või naistearstiga. Kõige olulisem on, et tunneksid ennast hästi ja teeksid kasulikke valikuid.

    1 Dawson AL & Dellavalle RP. BMJ 2013; 346: f2634.
    2 Dréno, B., et al. J Eur Acad Dermatol Venereol, 2015. 29(6): p. 1096-106
    3 Kellett SC & Gawkrodger DJ. Br J Dermatol 1999; 140(2): 273-82.

    HORMOONID?

    • Hormoonid on looduslikud kemikaalid sinu kehas
    • Nende tööks on reguleerida keha talitlust ja emotsioone
    • Hormoone kasutatakse mõnedes rasestumisvastastes vahendites, et muuta seda, kuidas keha töötab ja panna see teisiti toimima

    Hormoonid

    MIS ON HORMOONID?

    Mis need on ja mis on nende ülesanne?

    Lühidalt on need lihtsalt looduslikud kemikaalid sinu kehas, mis aitavad asjadel funktsioneerida nii, nagu vaja. Ainult vahel, näiteks murdeeas, võivad nende mõjud olla šokeerivad. Sinu keha muutub ja sa tunned end teistmoodi, kuid see ei ole halb.

    Sa tunned end teistmoodi, sest hormoonid reguleerivad sinu kehas toimuvaid muutusi, kasvu ja küpsemist, menstruaaltsüklit ja emotsioone. Kui tujud kõiguvad, oled segaduses või tunned end lihtsalt teistsugusena, siis on see hormoonide teene. Nemad teevad praegu tõenäoliselt ületunde.

    Kuidas mõjutavad hormoonid menstruaaltsüklit?

    Menstruaaltsükli keskmine pikkus on 28 päeva (tsükkel võib olla ka pikem või lühem). Tsükli pikkust loetakse menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani.

    1. päev: tsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga. Emaka limaskest hakkab lagunema ja veritsema. Veritsus kestab tavaliselt 5–7 päeva. Ühes munasarjas hakkavad arenema mõned munarakud. Tavaliselt küpseb ainult üks munarakk, mis vabaneb munasarjast umbes tsükli 14. päeval. Munarakk liigub mööda munajuha emaka suunas. Emaka limaskest pakseneb, et valmistuda viljastatud munaraku pesastumiseks. Kui munarakk ei kohtu seemnerakuga ja viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub. Koos paksenenud emaka limaskestaga väljub see kehast tupe kaudu. See ongi menstruatsioon.

    Kuidas toimub rasestumine?

    Seemnepurske ajal väljub mehe peenisest seemnerakke sisaldav seemnevedelik ja siseneb naise tuppe. Osa seemnevedelikust võib tuppe sattuda ka siis, kui mees ejakuleerib väljaspool tuppe.

    Kui munasarjast on vabanenud munarakk, võib see ühineda mehe seemnerakuga – seda nimetatakse viljastumiseks. Rasedus algab, kui viljastatud munarakk pesastub emakas.

    Tähtis! Seemnerakud võivad naise emakas elus püsida kuni 6 päeva. See tähendab, et kui naisel ei ole vahekorras olles veel ovulatsiooni toimunud, võib ta järgmise paari päeva jooksul siiski rasestuda.

    Kuidas rasestumisvastastes vahendites sisalduvad hormoonid toimivad?

    Hormonaalsed meetodid on väga efektiivsed rasestumisvastased vahendid, mis reguleerivad menstruaaltsüklit ja mida kasutavad paljud naised üle maailma planeerimata raseduse vältimiseks. Need sisaldavad kas üht või kaht naissuguhormooni, progestiini ja östrogeeni, mis on sarnased kehas loomulikult toodetavate hormoonidega. Need lihtsalt petavad su keha toimima natuke teisiti. Mõned peatavad täielikult ovulatsiooni, mõned muudavad seemnerakkude liikumise raskeks, teised muudavad emaka limaskesta õhemaks ja takistavad viljastatud munaraku pesastumist, kuid lõpptulemus on alati sama – need aitavad vältida rasestumist. Hormonaalsete meetodite hulka kuuluvad pillid, tuperõngas, rasestumisvastane plaaster, rasestumisvastane süst, implantaat ja emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal, samuti SOS-pillid. Mõni hormonaalne meetod on lühitoimeline ja mõni pikatoimeline või ainult hädaolukordadeks.

    Kuidas mõjutavad kontratseptiivid menstruatsiooni?

    Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine võib menstruatsioone mõjutada ja põhjustada muutusi veritsusmustris. Tegelikult võivad hormonaalsed kontratseptiivid mõjutada menstruatsioone positiivselt, näiteks muuta need regulaarsemaks, lühemaks, vähem vererohkeks või vähem valulikuks. Mõnel naisel peatuvad menstruatsioonid sootuks ja meditsiinilisest seisukohast ei ole see probleem.

    Esimestel kasutuskuudel võivad need siiski põhjustada ebakorrapärast veritsust või määrimist, mille taandumine võib võtta aega. Selle pärast pole vaja muretseda ja see on ainult ajutine. Kui sinu menstruatsioonid pärast hormonaalsete kontratseptiivide võtmise algust muutuvad, võib nende normaliseerumine võtta aega. Mure korral räägi tervishoiutöötajaga. Ära lõpeta vahendi kasutamist lihtsalt seetõttu, et sa arvad, et midagi on valesti.

    Ühelgi hormonaalsel kontratseptiivil ei ole märgatavat pikaajalist mõju kehakaalule.

    Iga kontratseptiivi kasutatakse erinevalt; neil on erinevad kõrvaltoimed ja mõnevõrra erinevad kasud ning piirangud. Uuri iga meetodi eripärasid ja räägi tervishoiutöötajaga veendumaks, et sul ei ole terviseprobleeme, mille tõttu see meetod ei sobi.

    Menstruatsioon

    MENSTRUATSIOON

    • Menstruatsioon algab 8. ja 17. eluaasta vahel. Igaüks on erinev
    • Mõnedel inimestel on vererohke menstruatsioon, teistel mitte
    • Ära satu paanikasse! Menstruatsiooni algus tähendab, et kõik toimib täiuslikult
    • Menstruatsioon ei tähenda, et sa oled rasestumise eest kaitstud. Rasestuda võib enne ja pärast menstruatsiooni ning selle ajal

    MIS TOIMUB?

    Miks menstruatsioon?

    Menstruatsioonid algavad 8. ja 17. eluaasta vahel. See tähendab seda, et iga kuu vabastatakse emakasse munarakk. Kui seda ei viljastata, siis emaka kohevaks muutunud limaskest irdub ja keha hakkab valmistuma uueks tsükliks. Veritsus kestab 2 kuni 7 päeva ja võib olla vähene, tugev, lühike või pikk. Jällegi, igaüks on erinev.

    Kuidas menstruatsioon sind mõjutab?

    Menstruatsiooniga kaasnevad sageli ebamugavustunne, meeleolude vaheldumine ja menstruatsioonivalud, kuid muretseda pole vaja – see on täiesti normaalne. Vere imamiseks kasutatakse hügieenisidemeid, tampoone ja muid tooteid. Muretsemise korral pöördu oma arsti poole, kes oskab aidata muutustega kohanemisel.

    Menstruatsioon ja rasedus

    Kuigi menstruatsioon on keha reaktsioon sellele, et rasedust ei tekkinud, ei tähenda see, et menstruatsiooni ajal ei oleks võimalik rasestuda. Keha on imeline ja vahel ettearvamatu. Rasestuda võib vahetult enne ja pärast menstruatsiooni ning ka selle ajal. Seetõttu tuleb kindluse mõttes alati kasutada rasestumisvastast kaitsevahendit.

    MULLE POLE MÜÜTE VAJA!

    • Kas ma võin ESSi kasutada, kui ma pole veel lapsi saanud?

      Loomulikult. Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal ei sobi neile, kes üritavad hetkel rasestuda. Kõik teised võivad ESSi kasutamist kaaluda.

    • Kas pillid tõstavad kehakaalu?

      Pillide võtmine ei avalda kehakaalule märgatavat pikaajalist mõju. Mõnel naisel esineb pärast pillide võtmise alustamist väikseid muutusi kehakaalus, kuid kliinilised uuringud ei ole näidanud pillide pikaajalist mõju kehakaalule. Kui sa muretsed kehakaalu tõusu pärast, räägi oma võimalustest arstiga.

    • Kas imetamise ajal peab kasutama rasestumisvastast vahendit?

      Imetamine võib takistada rasestumist kuni kuus kuud, kui menstruatsioonid ei ole taastunud ja imikut toidetakse nii päeval kui öösel ainult rinnapiimaga. See ei muuda rasestumist siiski võimatuks ja niipea kui üks neist kriteeriumitest enam ei kehti, võid uuesti rasestuda.

    • Kas pikaajaline pillide võtmine mõjutab hiljem minu viljakust?

      Tegelikult on võimalik rasedaks jääda kohe, kui lõpetad pillide võtmise. Seega on vastus eitav – pikaajaline pillide võtmine ei kahjusta viljakust.

    • Kas menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda?

      Eksperdid vastavad jaatavalt – menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda. Kuna menstruatsioonil on mitu etappi ja seemnerakud võivad naise emakas elus püsida kuni kuus päeva, peaksid sa alati kasutama kaitsevahendit, kui sa ei soovi rasestuda.

    • Kas ESS võib minu sees liikuda ja põhjustada probleeme?

      Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal on efektiivne meetod, mille paigaldab arst. See jääb paigale kuni 3-ks või kuni 5-ks aastaks. Emaka mulgustumise risk on harv (st <1/1000).

    • Kas ilma orgasmita on võimalik rasestuda?

      Seksi nautimine ei ole kuidagi seotud rasestumisvõimega. Kui sa ei kasuta kontratseptiivi, võid rasestuda olenemata sellest, kas sa naudid vahekorda või mitte.

    • Kas hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad põhjustada viljatust?

      Hormonaalsed kontratseptiivid ei põhjusta viljatust. Võib pisut aega võtta, et kehas taastuks rasestumist võimaldav seisukord, kuid see on ajutine. Tervetel naistel taastub viljakus selle eelnevale tasemele olenemata sellest, kui kaua hormonaalset rasestumisvastast meetodit kasutati.

    • Kas kondoomi võib uuesti kasutada?

      Ei, kondoomid ei ole kohvitassid, mida võib pärast loputamist uuesti kasutada. Kondoomid on valmistatud väga õhukesest materjalist, mis saab kasutamisel kahjustada, ja mitmekordsel kasutamisel võib kondoom puruneda. Samuti pole kord kasutatud kondoomis enam spermitsiidi, mis aitaks peatada seemnerakke. Seega kasutage iga vahekorra ajal uut kondoomi.

    • Kas hädaabikontratseptsioon on 100% efektiivne?

      Ükski kontratseptiiv ei ole 100% efektiivne. SOS-pill on kõige tõhusam siis, kui seda võtta võimalikult kiiresti (ideaalis kuni 12 tundi) pärast kaitsmata vahekorda. Kui SOS-pilli võtta hiljem kui 24 tundi pärast vahekorda, on selle tõhusus juba oluliselt väiksem. Mida paremini oled vahekorraks ette valmistunud, seda väiksema tõenäosusega tekib vajadus hädaabikontratseptsiooni kasutamiseks.

    • Kas kehale tuleb anda pillidest puhkust?

      Kui sa talud pille hästi, ei ole meditsiinilisest seisukohast mingit vajadust nende võtmises pausi teha. Ainus põhjus pausi tegemiseks on soov rasestuda. Muul juhul võid valitud rasestumisvastast meetodit kasutada nii kaua, kui soovid.

    KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

    Kas premenstruaalsed sümptomid on päris?

    Jah, see ei ole müüt. Kaheksa naist 10-st kogeb enne menstruatsiooni ebamugavustunnet. Neid sümptomeid põhjustavad hormonaalsed muutused tsükli ajal ja paljudele naistele on need nii rasked, et see mõjutab nii nende isiklikku kui tööelu. Paljud suhtuvad tsükliga seotud sümptomitesse skepsisega – eriti meestele tundub, et ärrituvust ja ohjeldamatut näksimist on mugav ajada menstruatsioonieelsete sümptomite süüks. Mida peaksid teadma?

    Kõige enam levinud premenstruaalsed sümptomid on jagatud kahte rühma.
    Afektiivsed: depressiivne meeleolu, vihasööstud, ärrituvus, ärevus, segasus, sotsiaalne eemaldumine
    Somaatilised: rindade valulikkus, kõhupuhitus, peavalu, jäsemete turse

    Meditsiiniteadlased otsivad jätkuvalt nende sümptomite täpset põhjust, kuid on kindel, et need on seotud hormonaalsete muutustega menstruaaltsükli ajal. Mõned kombineeritud pillid aitavad neid sümptomeid leevendada. Tugevate menstruatsioonieelsete sümptomite korral pea nõu oma arstiga.

    Kas tsükliga seotud sümptomid on sagedased?

    Sa ei ole ainus! Tsükliga seotud sümptomeid kogeb elu jooksul umbes kaheksa naist 10-st. Sinul esinevad sümptomid, nt erinevad isud, võivad erineda sinu õe või parima sõbranna omadest. Isegi kui sümptomid on samad kui kellelgi teisel, võib nende intensiivsus erineda. Kui sul esinevad need sümptomid regulaarselt mõni päev enne menstruatsiooni, siis räägi oma arsti või tervishoiutöötajaga.

    Kas menstruatsioonivalud on paratamatus?

    Alakõhuvalu, peavalu, seljavalu, rindade hellus, meeleolude kõikumine või iiveldus võivad muuta menstruatsiooni mõnele naisele piinaks. Vaikides ei tasu siiski kannatada. Pea nõu arsti või tervishoiutöötajaga, et nad saaks uurida võimalikke põhjuseid, ja küsi, kuidas menstruatsioonivalusid leevendada. Mõned hormonaalsed rasestumisvastased meetodid, nagu pillid või hormoonspiraal, võivad muuta menstruatsioonid vähem vererohkeks ja talutavamaks, aeglustades või ennetades emaka limaskesta kasvu. See tähendab tavaliselt vähem valu ja vähem piiranguid, nt puhkuse, trenni ja vahekorra mõttes.

    Kas vahekord menstruatsiooni ajal on ohutu?

    Kontratseptsiooni mittekasutamine menstruatsiooni ajal on ohtlik mäng, sest tegelikult on munaraku viljastamine selles menstruaaltsükli faasis võimalik! Menstruaaltsükli pikkus on naistel erinev, jäädes 21 ja 35 päeva vahele. Ovulatsioon tekib peaaegu alati umbes 2 nädalat enne menstruatsiooni, st tsükli 7. ja 21. päeva vahel. Kuna seemnerakkude eluiga on ettearvamatu, võib kaitsmata vahekord viia raseduseni menstruatsiooni esimesest päevast.

    Teine asi on see, et mõned naised käsitlevad vaheveritsust menstruatsioonina ja arvavad, et rasestumise ohtu pole. Kui sa ei soovi rasestuda, kasuta alati kaitsemeetodit.

    Menstruatsioon iga kuu – mu keha saab ilma selleta hakkama

    Visalt püsiv müüt on see, et igakuine menstruatsioon on keha puhastumise vorm, mis uhub emakast välja pisikud ja surnud rakud. Meditsiinilisest vaatepunktist ei anna igakuine veritsus mingit kasu. Seega ei ole hormonaalsest kontratseptsioonist tingitud lühemad või väiksema vereeritusega menstruatsioonid kuidagi kahjulikud.

    There is a stubborn myth that your monthly period is a form of body "cleansing" that washes germs or dead cells out of your uterus. But the truth is: bleeding every month is of no benefit from a medical viewpoint. It does not therefore do any harm if your period is shorter or lighter as a result of hormonal contraception. From a historical perspective, women have never had as many periods as they do now: up to 450 in a lifetime! In the past, by contrast, there were many more times when women did not have periods because of more frequent pregnancies with extensive periods of breastfeeding. This resulted in only about 150 menstruations during your Grandma’s lifespan. Visalt püsiv müüt on see, et igakuine menstruatsioon on keha puhastumise vorm, mis uhub emakast välja pisikud ja surnud rakud. Meditsiinilisest vaatepunktist ei anna igakuine veritsus mingit kasu. Seega ei ole hormonaalsest kontratseptsioonist tingitud lühemad või väiksema vereeritusega menstruatsioonid kuidagi kahjulikud. Ajaloolisest vaatepunktist ei ole naistel kunagi olnud nii palju menstruatsioone kui praegu: kuni 450 elu jooksul! Minevikus oli vastupidi – sagedased rasedused ja pikemad imetamisperioodid tähendasid, et menstruatsioonivaba aeg oli pikem. Meie vanaemadel oli elu jooksul vaid umbes 150 menstruatsiooni.

    VAATA LISAKS

    KUIDAS SELLEST RÄÄKIDA:

    oma arstiga

    oma arstiga

    Arst tunneb seda teemat paremini kui keegi teine. Saa õigeid vastuseid

    oma vanematega

    oma vanematega

    Nemad tunnevad sind kõige paremini ja on selle samuti üle elanud

    oma partneriga

    oma partneriga

    Te olete koos ja mitte üksnes magamistoas. Olge üksteisega ausad

    SAA TEADA