SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED

sugulisel teel levivad haigused - STLH

Seks on lõbus, kuid sugulisel teel levivad haigused mitte. Sugulisel teel levivad haigused saadakse ja kantakse edasi seksuaalkontaktiga ning neid tuleb iga hinna eest vältida. Esimene samm on õppida end kaitsma. Sugulisel teel levivad haigused on inetumad ja levinumad, kui sa arvad. Seetõttu tasub siinset infot lugeda, meeles pidada ja selle järgi tegutseda.

    LÜHIDALT STLH-dest

    • Igal aastal esineb üle maailma umbes 340 miljonit uut ravitava sugulisel teel leviva haiguse juhtu (süüfilis, gonorröa, klamüüdia jne).
    • LRavimata jätmisel võivad sugulisel teel levivad haigused põhjustada tüsistusi.
    • Igal aastal esineb miljoneid ravimatuid sugulisel teel levivaid haigusi, sealhulgas hinnanguliselt 2,3 miljonit HIV-infektsiooni juhtumit.

    Laboratoorium ja sugulisel teel levivad haigused - STLH

    MIS NEED ON?

    Sugulisel teel levivaid haigusi on erinevaid. Mõned neist on ravitavad, mõned mitte; mõnel on kohutavad sümptomid, mõni kulgeb üldse sümptomiteta. Kõikide sugulisel teel levivate haiguste kohta võib kindlalt öelda üht – sa ei taha neid mingil juhul. Kaitse end infektsiooni eest iga vahekorra ajal. Sümptomite ilmnemisel või juhul, kui kardad, et võisid nakatuda, pöördu kohe arsti poole. Alati on parem karta kui kahetseda.

    Sugulisel teel levivate haiguste diagnoos

    SUGULISEL TEEL LEVIVATE HAIGUSTE DIAGNOOSIMINE

    • Mõned sugulisel teel levivad haigused ei tekita mingeid sümptomeid. Kui sa kahtlustad, et võisid nakatuda, lase ennast kontrollida
    • Ei mingeid vabandusi: kui olid kaitsmata vahekorras, lase ennast kontrollida

    KAS SUL ON STLH?

    Kui sa olid kaitsmata vahekorras, peaksid laskma ennast kindlasti kontrollida sugulisel teel levivate haiguste suhtes. Mitte kõikidel sugulisel teel levivatel haigustel ei ole sümptomeid. Sa võid arvata, et kõik on korras, kuid tegelikult kannad mõnda päris ebameeldivat haigust, mis ootab järgmist kaitsmata vahekorda, et kellelegi teisele edasi kanduda. Kontrolli ennast ja ära ole vahekorras enne, kui oled kindel. Sa ju tahad, et sinuga käitutaks samamoodi?

    LÜHIDALT KAITSEVAHENDITEST

    • On ainult üks kontratseptiiv, mis kaitseb sind HIV-infektsiooni (AIDS) ja teiste sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest ning see on kondoom.
    • Parim viis ennast kaitsta on olla aus. Räägi oma partneriga avatult ja ära tee midagi, mida sa ei taha.
    • Seksuaalselt aktiivsed inimesed peaksid ennast regulaarselt sugulisel teel levivate haiguste suhtes testima

    kondoomid ja kaitse

    TOIMI ÕIGESTI

    Mis on turvaline vahekord?

    Turvaline vahekord tähendab saada ja pakkuda seksuaalset naudingut ilma partnerit nakkusohtu seadmata. Selles protsessis on oluline ausus üksteise vastu.

    Kuidas seda teha?

    Oluline on meeles pidada, et kuigi sa võid olla kaitstud rasestumise eest, ei ole sa tingimata kaitstud sugulisel teel levivate haiguste eest, välja arvatud kondoomi kasutamisel. Kondoomid on ainus kindel viis ennast kaitsta ja neid tuleks kasutada koos teiste kontratseptiividega.

    MULLE POLE MÜÜTE VAJA

    • Kas ma võin ESSi kasutada, kui ma pole veel lapsi saanud?

      Loomulikult. Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal ei sobi neile, kes üritavad hetkel rasestuda. Kõik teised võivad ESSi kasutamist kaaluda.

    • Kas pillid tõstavad kehakaalu?

      Pillide võtmine ei avalda kehakaalule märgatavat pikaajalist mõju. Mõnel naisel esineb pärast pillide võtmise alustamist väikseid muutusi kehakaalus, kuid kliinilised uuringud ei ole näidanud pillide pikaajalist mõju kehakaalule. Kui sa muretsed kehakaalu tõusu pärast, räägi oma võimalustest arstiga.

    • Kas imetamise ajal peab kasutama rasestumisvastast vahendit?

      Imetamine võib takistada rasestumist kuni kuus kuud, kui menstruatsioonid ei ole taastunud ja imikut toidetakse nii päeval kui öösel ainult rinnapiimaga. See ei muuda rasestumist siiski võimatuks ja niipea kui üks neist kriteeriumitest enam ei kehti, võid uuesti rasestuda.

    • Kas pikaajaline pillide võtmine mõjutab hiljem minu viljakust?

      Tegelikult on võimalik rasedaks jääda kohe, kui lõpetad pillide võtmise. Seega on vastus eitav – pikaajaline pillide võtmine ei kahjusta viljakust.

    • Kas menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda?

      Eksperdid vastavad jaatavalt – menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda. Kuna menstruatsioonil on mitu etappi ja seemnerakud võivad naise emakas elus püsida kuni kuus päeva, peaksid sa alati kasutama kaitsevahendit, kui sa ei soovi rasestuda.

    • Kas ESS võib minu sees liikuda ja põhjustada probleeme?

      Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal on efektiivne meetod, mille paigaldab arst. See jääb paigale kuni 3-ks või kuni 5-ks aastaks. Emaka mulgustumise risk on harv (st <1/1000).

    • Kas ilma orgasmita on võimalik rasestuda?

      Seksi nautimine ei ole kuidagi seotud rasestumisvõimega. Kui sa ei kasuta kontratseptiivi, võid rasestuda olenemata sellest, kas sa naudid vahekorda või mitte.

    • Kas hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad põhjustada viljatust?

      Hormonaalsed kontratseptiivid ei põhjusta viljatust. Võib pisut aega võtta, et kehas taastuks rasestumist võimaldav seisukord, kuid see on ajutine. Tervetel naistel taastub viljakus selle eelnevale tasemele olenemata sellest, kui kaua hormonaalset rasestumisvastast meetodit kasutati.

    • Kas kondoomi võib uuesti kasutada?

      Ei, kondoomid ei ole kohvitassid, mida võib pärast loputamist uuesti kasutada. Kondoomid on valmistatud väga õhukesest materjalist, mis saab kasutamisel kahjustada, ja mitmekordsel kasutamisel võib kondoom puruneda. Samuti pole kord kasutatud kondoomis enam spermitsiidi, mis aitaks peatada seemnerakke. Seega kasutage iga vahekorra ajal uut kondoomi.

    • Kas hädaabikontratseptsioon on 100% efektiivne?

      Ükski kontratseptiiv ei ole 100% efektiivne. SOS-pill on kõige tõhusam siis, kui seda võtta võimalikult kiiresti (ideaalis kuni 12 tundi) pärast kaitsmata vahekorda. Kui SOS-pilli võtta hiljem kui 24 tundi pärast vahekorda, on selle tõhusus juba oluliselt väiksem. Mida paremini oled vahekorraks ette valmistunud, seda väiksema tõenäosusega tekib vajadus hädaabikontratseptsiooni kasutamiseks.

    • Kas kehale tuleb anda pillidest puhkust?

      Kui sa talud pille hästi, ei ole meditsiinilisest seisukohast mingit vajadust nende võtmises pausi teha. Ainus põhjus pausi tegemiseks on soov rasestuda. Muul juhul võid valitud rasestumisvastast meetodit kasutada nii kaua, kui soovid.

    KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

    Kas kondoomid on ainus efektiivne viis sugulisel teel levivate haiguste ennetamiseks?

    Jah. Kondoomid pakuvad tõestatud kaitset sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest. Tegelikult on kondoomid ainus kontratseptiivne meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest. Kondoomid on erinevate sugulisel teel levivate haiguste riski vähendamisel erineva tõhususega, sest infektsioonid levivad erinevatel viisidel – mõned levivad kontaktiga kehavedelike kaudu, samas teised levivad nahakontakti kaudu.

    Üldiselt on uuringud näidanud, et kondoomid on kõige efektiivsemad kehavedelike kaudu levivate suguhaiguste ennetamisel. Sellised haigused on klamüüdia, gonorröa ja HIV. Kondoomid võivad vähendada ka riski saada haigusi, mis levivad nahk-nahk kontaktiga, nagu herpes ja inimese papilloomiviirus (HPV), kuid kondoomid kaitsevad nende eest ainult siis, kui haavandid asuvad kondoomiga kaetud piirkondades.

    Kellel on suurem risk nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse, naistel või meestel?

    Sugulisel teel levivate haigustega kokkupuutumisel saavad naised suurema tõenäosusega nakkuse bioloogiliste tegurite tõttu. Naistel on kokkupuutepind suurem (emakakael ja tupp) kui meestel ja vahekorra ajal võivad tupe limaskestas tekkida väikesed rebendid, mis kergendab infektsiooni organismi sisenemist.

    Kas HIV kandub edasi kallistamise, kätlemise või sääsehammustusega?

    HIV ei kandu edasi põgusa kontaktiga. Nende hulka kuuluvad suletud suuga musi, kallistamine, kätlemine ning söögi, riiete või WC jagamine. Viirus ei ela väljaspool inimese keha kaua. Ka sääsed ei kanna HIV-d edasi.

    Kas neitsiga vahekorras olemine ravib sugulisel teel leviva haiguse, sealhulgas HIV?

    Ei. Selle asemel riskid nakatada inimese, kes ei ole veel vahekorras olnud.

    Kas peenise või tupe pesemine vähendab riski nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse?

    Suguelundite hügieen on oluline ja hea tava. Puuduvad tõendid, et suguelundite pesemine ennetaks sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumist. Tegelikult suurendab tupeloputus STLH (sealhulgas HIV) ja väikevaagna põletiku riski.

    Kas rasedatel on suurem oht nakatuda HIV-ga?

    Tõendid on vastuolulised küsimuses, kas rasedatel naistel on suurem risk nakatuda HIV-sse. Kui naine nakatub HIV-sse raseduse ajal, on tõenäosus HIV ülekandumiseks lapsele raseduse ja sünnituse ajal suurem, sest naise veres on väga suur viiruse tase. Seega on rasedatel oluline kaitsta end HIV ja teiste sugulisel teel levivate haiguste eest kondoomi abil. Kui rase naine arvab, et tal on HIV, peab ta laskma ennast testida. Olemas võib olla võimalusi, kuidas ennetada HIV ülekandumist tema lapsele raseduse ja sünnituse ajal.

    KUIDAS SELLEST RÄÄKIDA:

    Your HCP

    oma arstiga

    Arst tunneb seda teemat paremini kui keegi teine. Saa õigeid vastuseid

    Your Parents

    oma vanematega

    Nemad tunnevad sind kõige paremini ja on selle samuti üle elanud

    Your Partner

    oma partneriga

    Te olete koos ja mitte üksnes magamistoas. Olge üksteisega ausad