KONTRATSEPTSIOON

kontratseptsioon

Kontratseptsioon on oluline. Paljud on aastate jooksul mõelnud laadis „ainult see üks kord… pole ju probleemi” või „see ei juhtu minuga” – kuid juhtub. Seda juhtub ja seda ei ole kerge hiljem parandada. Rasestumisvastaste meetodite valik on lai ja nende hulgast leiad kindlasti sellise, mis sobib sulle ja sinu partnerile. Tutvu siinse infoga, pea nõu arsti või mõne teise tervishoiutöötajaga ja kaitse ennast.

    LÜHIDALT KONTRATSEPTSIOONIST

    • Iga inimese jaoks on olemas sobilik rasestumisvastane meetod
    • Valida saab pika- või lühitoimelise meetodi, vastavalt elustiilile
    • Sobiva meetodi leidmiseks tasub pidada nõu arstiga

    Kontratseptsioon

    MIS SEE ON?

    Mis on kontratseptsioon?

    Meetodeid, mille seast valida, on väga palju ja kindlasti sobib üks neist ideaalselt ka sulle. Iga meetod erineb efektiivsuse, toimeaja, toimeviisi ja kättesaadavuse poolest.

    Peamised rasestumisvastased meetodid jagunevad kaheks: hormonaalsed meetodid ja barjäärimeetodid. Hormonaalsed meetodid viivad kehasse hormoone, et panna see teisiti toimima; mõned peatavad ovulatsiooni, teised raskendavad seemnerakkude liikumist ja munarakuni jõudmist. Barjäärimeetodid peatavad seemnerakud kohe, kui need vabanevad, ja hoolitsevad selle eest, et seemnerakud ei jõuaks munarakule ligilähedalegi. On ka teisi meetodeid, kuid need ei ole nii usaldusväärsed. Konsulteeri meetodite kohta teabe saamiseks tervishoiutöötajaga ja tutvu siinsete materjalidega.

    MULLE POLE MÜÜTE VAJA!

    • Kas ma võin ESSi kasutada, kui ma pole veel lapsi saanud?

      Loomulikult. Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal ei sobi neile, kes üritavad hetkel rasestuda. Kõik teised võivad ESSi kasutamist kaaluda.

    • Kas pillid tõstavad kehakaalu?

      Pillide võtmine ei avalda kehakaalule märgatavat pikaajalist mõju. Mõnel naisel esineb pärast pillide võtmise alustamist väikseid muutusi kehakaalus, kuid kliinilised uuringud ei ole näidanud pillide pikaajalist mõju kehakaalule. Kui sa muretsed kehakaalu tõusu pärast, räägi oma võimalustest arstiga.

    • Kas imetamise ajal peab kasutama rasestumisvastast vahendit?

      Imetamine võib takistada rasestumist kuni kuus kuud, kui menstruatsioonid ei ole taastunud ja imikut toidetakse nii päeval kui öösel ainult rinnapiimaga. See ei muuda rasestumist siiski võimatuks ja niipea kui üks neist kriteeriumitest enam ei kehti, võid uuesti rasestuda.

    • Kas pikaajaline pillide võtmine mõjutab hiljem minu viljakust?

      Tegelikult on võimalik rasedaks jääda kohe, kui lõpetad pillide võtmise. Seega on vastus eitav – pikaajaline pillide võtmine ei kahjusta viljakust.

    • Kas menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda?

      Eksperdid vastavad jaatavalt – menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda. Kuna menstruatsioonil on mitu etappi ja seemnerakud võivad naise emakas elus püsida kuni kuus päeva, peaksid sa alati kasutama kaitsevahendit, kui sa ei soovi rasestuda.

    • Kas ESS võib minu sees liikuda ja põhjustada probleeme?

      Emakasisene süsteem (ESS) ehk hormoonspiraal on efektiivne meetod, mille paigaldab arst. See jääb paigale kuni 3-ks või kuni 5-ks aastaks. Emaka mulgustumise risk on harv (st <1/1000).

    • Kas ilma orgasmita on võimalik rasestuda?

      Seksi nautimine ei ole kuidagi seotud rasestumisvõimega. Kui sa ei kasuta kontratseptiivi, võid rasestuda olenemata sellest, kas sa naudid vahekorda või mitte.

    • Kas hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad põhjustada viljatust?

      Hormonaalsed kontratseptiivid ei põhjusta viljatust. Võib pisut aega võtta, et kehas taastuks rasestumist võimaldav seisukord, kuid see on ajutine. Tervetel naistel taastub viljakus selle eelnevale tasemele olenemata sellest, kui kaua hormonaalset rasestumisvastast meetodit kasutati.

    • Kas kondoomi võib uuesti kasutada?

      Ei, kondoomid ei ole kohvitassid, mida võib pärast loputamist uuesti kasutada. Kondoomid on valmistatud väga õhukesest materjalist, mis saab kasutamisel kahjustada, ja mitmekordsel kasutamisel võib kondoom puruneda. Samuti pole kord kasutatud kondoomis enam spermitsiidi, mis aitaks peatada seemnerakke. Seega kasutage iga vahekorra ajal uut kondoomi.

    • Kas hädaabikontratseptsioon on 100% efektiivne?

      Ükski kontratseptiiv ei ole 100% efektiivne. SOS-pill on kõige tõhusam siis, kui seda võtta võimalikult kiiresti (ideaalis kuni 12 tundi) pärast kaitsmata vahekorda. Kui SOS-pilli võtta hiljem kui 24 tundi pärast vahekorda, on selle tõhusus juba oluliselt väiksem. Mida paremini oled vahekorraks ette valmistunud, seda väiksema tõenäosusega tekib vajadus hädaabikontratseptsiooni kasutamiseks.

    • Kas kehale tuleb anda pillidest puhkust?

      Kui sa talud pille hästi, ei ole meditsiinilisest seisukohast mingit vajadust nende võtmises pausi teha. Ainus põhjus pausi tegemiseks on soov rasestuda. Muul juhul võid valitud rasestumisvastast meetodit kasutada nii kaua, kui soovid.

    KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

    Kas ma pean tegema hormoonide kasutamises pause, et mu keha saaks „taastuda”?

    Kas ma pean tegema hormoonide kasutamises pause, et mu keha saaks „taastuda”? Ikka veel arvatakse, et hormonaalsete kontratseptiivide pikaajalised kasutajad peaksid tegema regulaarseid mitmekuiseid pause, et keha saaks hormoonidest „taastuda”. Seetõttu loobuvad mõned naised hormonaalsetest kontratseptiividest mõneks nädalaks või kuuks. Nüüd teame, et hormoonide võtmises ei ole põhjust pausi teha, ja see võib olla isegi kahjulik.

    Pauside pidamine ei paranda ka sinu võimet rasestuda: hormoonide võtmise aeg ei mõjuta seda üldse.

    Mul jäi pill vahele/ma oksendasin/mul oli kõhulahtisus. Mida teha?

    Kas pille tuleb võtta iga päev?

    See sõltub pillide tüübist. Enamik pille toimivad 28-päevase tsükliga, mis hõlmab pillivaba perioodi või platseebointervalli, mis tähendab, et sul on üks pakend igaks tsükliks.
    Mõnede pillide puhul tuleb hormoonisisaldusega pilli võtta iga päev. Teiste puhul võetakse hormoonisisaldusega pille 21, 24 või isegi 26 päeva järjest, millele järgneb vastavalt 7, 4 või ainult 2 hormoonivaba päeva, mille jooksul pille ei võeta või võetakse ilma hormoonideta pille.
    Selle pausi ajal oled sa ikka kaitstud ja sul hakkab menstruatsioonisarnane veritsus.

    Kas ESS-i paigaldamine on valus?

    Enamik naisi talub ESS-i paigaldamist hästi. Mõnel naisel võib pärast paigaldamist esineda valu ja peapööritust, mis möödub üldiselt pärast lühiajalist puhkust. Enne paigaldamist võidakse emakakaelal kasutada tavalisi valuvaigisteid või lokaalanesteesiat.

    Kui sageli võib kondoomi kasutades rasedaks jääda?

    Võrreldes tänapäevaste hormonaalsete meetoditega on kondoomid vähem usaldusväärsed ja efektiivsed raseduse eest kaitsmisel, kuid need on ainus meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDS-i eest.

    Kas kondoomi võib uuesti kasutada?

    Ei, kondoomi taaskasutamine ei ole soovitatav meeste ega naiste puhul. Vahekorra ajal tuleb iga kord kasutada uut kondoomi.

    Kui efektiivne on katkestatud suguühte meetod?

    Katkestatud suguühe on vähem efektiivne kui enamik teisi kontratseptsioonimeetodeid. Tavapäraselt on see ainult 78% efektiivne, mis tähendab, et 22 naist 100-st, kelle partner kasutab katkestatud suguühte meetodit, jäävad rasedaks ühe aasta jooksul.

    Ma võtan pille, kuid mul ei olnud see kuu menstruatsiooni. Kas ma olen rase?

    Kui sa võtad pille regulaarselt, on rasedus väga ebatõenäoline. Pillid on väga efektiivsed. Kui menstruatsiooni ei teki, ei tähenda see tingimata, et oled rase, kui võtsid pille juhendi järgi. Võib juhtuda, et emaka limaskest ei kasvanud piisavalt, misjuhul seda ei väljutata. Kui menstruatsioon jääb ära kaks kuud järjest, räägi enne uue pakendi alustamist arstiga.

    Kui kaua pärast kaitsmata vahekorda võib hädaabipilli võtta?

    Hädaabi pill tuleb võtta 72 tunni (kolm päeva) jooksul pärast kaitsmata vahekorda. Mida kiiremini seda võtta, seda efektiivsem see on. See on kõige efektiivsem, kui seda võtta esimese 12 tunni jooksul pärast kaitsmata vahekorda.

    Kas tupeloputus aitab vältida rasedust pärast katkestatud vahekorda?

    Üldsegi mitte, kuid on parem pesta ja veenduda, et mitte miski, mille peal on seemnevedelikku, ei satuks tupe lähedusse üks kuni kuus tundi, mis on seemnerakkude teadaolev eluiga väljaspool keha.

    KUIDAS SELLEST RÄÄKIDA:

    Your HCP

    oma arstiga

    Arst tunneb seda teemat paremini kui keegi teine. Saa õigeid vastuseid

    Your Parents

    oma vanematega

    Nemad tunnevad sind kõige paremini ja on selle samuti üle elanud

    Your Partner

    oma partneriga

    Te olete koos ja mitte üksnes magamistoas. Olge üksteisega ausad